Palju on räägitud sellest, et meie liberaalne ajakirjandus on kohutavalt Keskerakonna vastane, mõjutatud jne. Kuid vaatame, mis täna tegelikult toimub.
5. aprillil kutsus ajakirjanik Kalle Muuli Raadio 2 saates „Olukorrast riigis” loobuma teise pensionisamba maksete peatamise järel kroonihoiustest ja hääletama Keskerakonna poolt.
Tänase Õhtulehe juhtkiri räägib sellest, et Keskerakond tegi Tallinnas ära selle, milleks Toompea koalitsioon pole seni olnud suuteline – jutt käib tööpuuduse vähendamise plaanist Tallinnas. Juhtkirjas leitakse, et kui valitsuse kriisiplaani peatselt ei tule, siis on võimuliidul jätkamiseks väga vähe õigustust.
Tänase Äripäeva juhtkiri esitab peaminister Andrus Ansipile tõsise küsimuse, et kuidas elab Eesti edasi peale 1. juulit. Jutt käib Reformierakonna poolt imerelvana esitletud töölepinguseaduse jõustumisest, selle võimalikest negatiivsetest mõjudest ja ülikiirelt kasvavast tööpuudusest. Äripäev leiab, et valitsus peab tööhõive säilitamisele muude meetmetega appi tulema.
Kas on veel näiteid vaja? Ilmselt leiaks neid, kui otsiks. Aga veel tähtsam tundub olevat see, et jää on hakanud sulama. Neid näiteid tuleb lihtsalt iga päev juurde. Ühelt poolt ei ole lihtsalt lõputult võimalik ignoreerida seda, et Keskerakond teeb häid ja õigeid asju tänases raskes majandusolukorras. Teiselt poolt tahavad ajakirjanikud lõpuks ikkagi teha oma tööd ja kajastada asju adekvaatselt. Seega on liberaalse meedia sulamine Keskerakonna aadressil paratamatu varem või hiljem.
Tiivustatuna meedia vaenulikkusest on Keskerakond ehitanud oma ajakirjandust. See on olnud hinnatud ja rahvale meelejärgi, mis on andnud võimaluse tugevneda. Seega sisuliselt oli tekkinud (tekkimas) kaks meedialeeri – üks ühel pool ja teine teisel pool „raudset eesriiet.” Kui nüüd vana-klassikaline-liberaalne meedia hakkab Keskerakonda kiitma, kas siis kaks leeri ühinevad? Või tunnetab liberaalne meedia ohtu Keskerakonna meedias ja on asunud pingeid maha võtma, võttes seega maha motivatsiooni Keskerakonna meediat jõudsalt arendada – ühesõnaga lüüa Keskerakonna meediat kavalusega...
Raske on ennustada, kuhu meie meedia areneb, kuid majanduskriis paneb inimesed mõtlema rohkem sotsiaalsetele väärtusele, ajakirjanikud tahavad ka edaspidi tööd teha, meediaomanikud kasumit saata ja lõppude lõpuks peame siin ühiskonnas kõik kuidagiviisi omavahel läbi saama. Mäng on hakanud muutuma, seda on selgelt näha. Kes tahab sellest aru saada, see saab.
5. aprillil kutsus ajakirjanik Kalle Muuli Raadio 2 saates „Olukorrast riigis” loobuma teise pensionisamba maksete peatamise järel kroonihoiustest ja hääletama Keskerakonna poolt.
Tänase Õhtulehe juhtkiri räägib sellest, et Keskerakond tegi Tallinnas ära selle, milleks Toompea koalitsioon pole seni olnud suuteline – jutt käib tööpuuduse vähendamise plaanist Tallinnas. Juhtkirjas leitakse, et kui valitsuse kriisiplaani peatselt ei tule, siis on võimuliidul jätkamiseks väga vähe õigustust.
Tänase Äripäeva juhtkiri esitab peaminister Andrus Ansipile tõsise küsimuse, et kuidas elab Eesti edasi peale 1. juulit. Jutt käib Reformierakonna poolt imerelvana esitletud töölepinguseaduse jõustumisest, selle võimalikest negatiivsetest mõjudest ja ülikiirelt kasvavast tööpuudusest. Äripäev leiab, et valitsus peab tööhõive säilitamisele muude meetmetega appi tulema.
Kas on veel näiteid vaja? Ilmselt leiaks neid, kui otsiks. Aga veel tähtsam tundub olevat see, et jää on hakanud sulama. Neid näiteid tuleb lihtsalt iga päev juurde. Ühelt poolt ei ole lihtsalt lõputult võimalik ignoreerida seda, et Keskerakond teeb häid ja õigeid asju tänases raskes majandusolukorras. Teiselt poolt tahavad ajakirjanikud lõpuks ikkagi teha oma tööd ja kajastada asju adekvaatselt. Seega on liberaalse meedia sulamine Keskerakonna aadressil paratamatu varem või hiljem.
Tiivustatuna meedia vaenulikkusest on Keskerakond ehitanud oma ajakirjandust. See on olnud hinnatud ja rahvale meelejärgi, mis on andnud võimaluse tugevneda. Seega sisuliselt oli tekkinud (tekkimas) kaks meedialeeri – üks ühel pool ja teine teisel pool „raudset eesriiet.” Kui nüüd vana-klassikaline-liberaalne meedia hakkab Keskerakonda kiitma, kas siis kaks leeri ühinevad? Või tunnetab liberaalne meedia ohtu Keskerakonna meedias ja on asunud pingeid maha võtma, võttes seega maha motivatsiooni Keskerakonna meediat jõudsalt arendada – ühesõnaga lüüa Keskerakonna meediat kavalusega...
Raske on ennustada, kuhu meie meedia areneb, kuid majanduskriis paneb inimesed mõtlema rohkem sotsiaalsetele väärtusele, ajakirjanikud tahavad ka edaspidi tööd teha, meediaomanikud kasumit saata ja lõppude lõpuks peame siin ühiskonnas kõik kuidagiviisi omavahel läbi saama. Mäng on hakanud muutuma, seda on selgelt näha. Kes tahab sellest aru saada, see saab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar