Europarlamendi valimised on alanud täie hooga. Paljud Eestimaa inimesed vaatavad selle valimisprotsessi poole väga suure ootuse ja lootusega. Kas on tegemist uue algusega ja lootusega, et uued võimule tulevad poliitikud otsustavad Eesti eluga midagi sedavõrd sisulist ette võtta, et meil tõepoolest paremaks läheb.
Mulle endale küll tundub, et selle aasta mitmetel valimistel kandideerivad poliitikud on aru saanud sellest, et enam samal viisil edasi minnes tulemuseni ei jõua ja sisulist käitumislikku muutust on vaja. Vähemalt Keskerakonna poliitikud jagavad seda seisukohta.
Kas on siis lootust, et europarlamendi valimistega algav ja kohalike omavalitsuste valimistega jätkuv protsess toob Eesti poliitikas kaasa tõsise muutuse, mis kandub üle ka ühiskonna muudesse valdkondadesse ja muudab meie elu paremaks? Mina küll loodan sellele. Arvestades Eesti majanduse madalseisu meil lihtsalt ei ole muud võimalust.
Europarlamendi saadikud peavad hakkama Eesti huvide eest üha rohkemal määral seisma, sest muidu ei suuda nad kasvõi oma Euroopa kolleegidele silma vaadata – kuidas Sa saad jätta majanduslanguse käes vaevleva väikeriigi huvid kaitseta. Samuti peavad sügisel kohalike omavalitsuste volikogudesse pääsevad saadikud senisest märksa rohkem pingutama, sest vastasel juhul ei suuda omavalitsused kasvava majandussurvega toime tulla ja satuvad allakäigule.
Ühesõnaga on poliitiku amet järjest rohkem ja raskemaks tööks muutuv. Vastutustundlikud poliitikud on seda ka kogu aeg sellisena võtnud, kuid on olnud ka inimesi, kes poliitikukarjääri lihtsalt hea äraolemise variandina on võtnud. Täna näitavad märgid aina rohkem seda, et hea äraolemise varianti enam ei ole. Muutused on igas mõttes saabunud.
Poliitikutest sõltub meie majanduse ja sotsiaalse elu tõusule tagasipöördumine täna rohkem kui kunagi varem. Valijad mõistavad seda ja hoiavad oma valitavatel tõsiselt pilku peal ning nõuavad komporomissitult tulemusi. See on hea ja see motiveerib endast maksimumi andma.
Mulle endale küll tundub, et selle aasta mitmetel valimistel kandideerivad poliitikud on aru saanud sellest, et enam samal viisil edasi minnes tulemuseni ei jõua ja sisulist käitumislikku muutust on vaja. Vähemalt Keskerakonna poliitikud jagavad seda seisukohta.
Kas on siis lootust, et europarlamendi valimistega algav ja kohalike omavalitsuste valimistega jätkuv protsess toob Eesti poliitikas kaasa tõsise muutuse, mis kandub üle ka ühiskonna muudesse valdkondadesse ja muudab meie elu paremaks? Mina küll loodan sellele. Arvestades Eesti majanduse madalseisu meil lihtsalt ei ole muud võimalust.
Europarlamendi saadikud peavad hakkama Eesti huvide eest üha rohkemal määral seisma, sest muidu ei suuda nad kasvõi oma Euroopa kolleegidele silma vaadata – kuidas Sa saad jätta majanduslanguse käes vaevleva väikeriigi huvid kaitseta. Samuti peavad sügisel kohalike omavalitsuste volikogudesse pääsevad saadikud senisest märksa rohkem pingutama, sest vastasel juhul ei suuda omavalitsused kasvava majandussurvega toime tulla ja satuvad allakäigule.
Ühesõnaga on poliitiku amet järjest rohkem ja raskemaks tööks muutuv. Vastutustundlikud poliitikud on seda ka kogu aeg sellisena võtnud, kuid on olnud ka inimesi, kes poliitikukarjääri lihtsalt hea äraolemise variandina on võtnud. Täna näitavad märgid aina rohkem seda, et hea äraolemise varianti enam ei ole. Muutused on igas mõttes saabunud.
Poliitikutest sõltub meie majanduse ja sotsiaalse elu tõusule tagasipöördumine täna rohkem kui kunagi varem. Valijad mõistavad seda ja hoiavad oma valitavatel tõsiselt pilku peal ning nõuavad komporomissitult tulemusi. See on hea ja see motiveerib endast maksimumi andma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar