Viimaste nädalate arengut vaadates jääb küll mulje, et just töötud on need, kes kogu Eesti majanduse probleemid lõpptulemusena kinni peavad maksma. Täna räägib valitsuskoalitsioon sellest, et töötuks jäävad inimesed saaksid seni plaanitust kümme protsenti väiksema töötuskindlustushüvitise.
Varemalt on käinud läbi idee, et töötud peaksid ise tasuma oma arstiabi eest. Rääkimata uuest töölepinguseadusest, mille idee on luua ettevõtetele kokkuhoiudu töötajte arvelt ja teha koondamised võimalikult lihtsaks.
Koalitsiooni majanduspoliitika on meid viinud sinna, kus me oleme – on loodud töötute armeed ja nüüd minnakse just nende inimeste kallale selleks, et oma valejuhtimist kinni maksta.
Üks asi on see, et sellisel käitumisviisil ei tohiks kaasaegses tsiviliseeritud ühiskonnas üldse kohta olla. Teine asi on aga see, et isegi, kui koalitsioon arvab, et töötud kõik kinni maksavad, siis tegelikult ei ole ju töötutel raha. Ka ainuüksi majanduslikus plaanis vaadates on see idee läbi kõrbenud.
Kogu seda töötute kallale minekut jälgides tekib paratamatult küsimus, et kas koalitsioon ei saa enam üldse aru, millest räägib. Kas stress on mõistuse nii kinni jooksutanud, et enam ei mõisteta üldse toimuvat?
Lootus sureb viimasena. Eesti riigijuhtimises täna toimuvat vaadates tuleb tõesti vaid loota, et kusagil on nahhaalsuse ja ebainimlikkuse piir ja edasi saab minna vaid paremuse poole. Loodame valitsuse vahetusele ja loodame paremat tulevikku kõigile hättasattunud inimestele.
Varemalt on käinud läbi idee, et töötud peaksid ise tasuma oma arstiabi eest. Rääkimata uuest töölepinguseadusest, mille idee on luua ettevõtetele kokkuhoiudu töötajte arvelt ja teha koondamised võimalikult lihtsaks.
Koalitsiooni majanduspoliitika on meid viinud sinna, kus me oleme – on loodud töötute armeed ja nüüd minnakse just nende inimeste kallale selleks, et oma valejuhtimist kinni maksta.
Üks asi on see, et sellisel käitumisviisil ei tohiks kaasaegses tsiviliseeritud ühiskonnas üldse kohta olla. Teine asi on aga see, et isegi, kui koalitsioon arvab, et töötud kõik kinni maksavad, siis tegelikult ei ole ju töötutel raha. Ka ainuüksi majanduslikus plaanis vaadates on see idee läbi kõrbenud.
Kogu seda töötute kallale minekut jälgides tekib paratamatult küsimus, et kas koalitsioon ei saa enam üldse aru, millest räägib. Kas stress on mõistuse nii kinni jooksutanud, et enam ei mõisteta üldse toimuvat?
Lootus sureb viimasena. Eesti riigijuhtimises täna toimuvat vaadates tuleb tõesti vaid loota, et kusagil on nahhaalsuse ja ebainimlikkuse piir ja edasi saab minna vaid paremuse poole. Loodame valitsuse vahetusele ja loodame paremat tulevikku kõigile hättasattunud inimestele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar