Tänane Postimehe juhtkiri kutsub inimesi üles aktiivsele huvile oma pensionivara seisu ja ka selle valitsejate vastu. Postimees toob välja, et inimestel ei ole seni olnud suurt huvi selle vastu, mil moel nende rahaga ümber käiakse ning kui osavad need arvutite taga klõbistavad poisid ja tüdrukud tegelikult raha paigutamisel on. Pensionifondid on tõepoolest oma väärtuses katastroofiliselt kaotanud – nii hulle kaotusi ei ole kantud küll maailmas igal pool.
Postimees on õigel teel. Inimesed on suures osas pensionifondidega liitudes uskunud riiki kinnisilmi ja arvanud/teadnud, et see on õige otsus. Inimesed ei ole aru saanud, mis pensionifondide olemus tegelikult on – et kohati tulevad lihtsalt lapsed koolidest, küsivad kõrget palka ja hakkavad paari nupuvajutusega raha maailma peale laiali puistama. Loomulikult räägivad nad oma kallist teenust pakkudes väga põhjalikust analüüsist ja suurest taustatööst, kuid tulemused seda ei kinnita.
Kui tänane keskmine pensionikoguja oleks lihtsalt läinud ja ostnud mingeid varasid – olgus siis mõnelt kohalikult või välismaiselt börsilt või hoopis paigutanud raha kohalikku reaalmajandusse, siis oleks tal raske olnud halvemaid tulemusi saavutada kui pensionifondidel. Võib olla oleks läinud pisut kehvemini, võib olla pisut paremini – see oleks olnud lihtsalt juhuse tahe. Pensionifondide kahjuks räägib aga kindlasti seik, et ka meie parmpoolne valitsus on meid täna alt vedamas ja me kaotame suurtes teenustasudes.
Kogu siintoodu moraal on selles, et oma raha ja selle saatust tuleb edaspidi märksa tõsisemalt jälgida. Rohkem tuleb usaldada ennast ja uskuda oma teadmistesse. Ei ole nii, et on kahte sorti inimesed: ühed, kes oma raske igapäevase tööga peavad teenima raha kalli pensionivalitsemise teenuse ostmiseks, mille tulemus on kahjum ja teised, kes oma kõrgeid palku ja toredat elu just esimeste arvel kinni maksavad.
Majanduslanguse positiivne külg on selles, et ometi ehk hakkame nende küsimuste peale rohkem mõtlema.
Postimees on õigel teel. Inimesed on suures osas pensionifondidega liitudes uskunud riiki kinnisilmi ja arvanud/teadnud, et see on õige otsus. Inimesed ei ole aru saanud, mis pensionifondide olemus tegelikult on – et kohati tulevad lihtsalt lapsed koolidest, küsivad kõrget palka ja hakkavad paari nupuvajutusega raha maailma peale laiali puistama. Loomulikult räägivad nad oma kallist teenust pakkudes väga põhjalikust analüüsist ja suurest taustatööst, kuid tulemused seda ei kinnita.
Kui tänane keskmine pensionikoguja oleks lihtsalt läinud ja ostnud mingeid varasid – olgus siis mõnelt kohalikult või välismaiselt börsilt või hoopis paigutanud raha kohalikku reaalmajandusse, siis oleks tal raske olnud halvemaid tulemusi saavutada kui pensionifondidel. Võib olla oleks läinud pisut kehvemini, võib olla pisut paremini – see oleks olnud lihtsalt juhuse tahe. Pensionifondide kahjuks räägib aga kindlasti seik, et ka meie parmpoolne valitsus on meid täna alt vedamas ja me kaotame suurtes teenustasudes.
Kogu siintoodu moraal on selles, et oma raha ja selle saatust tuleb edaspidi märksa tõsisemalt jälgida. Rohkem tuleb usaldada ennast ja uskuda oma teadmistesse. Ei ole nii, et on kahte sorti inimesed: ühed, kes oma raske igapäevase tööga peavad teenima raha kalli pensionivalitsemise teenuse ostmiseks, mille tulemus on kahjum ja teised, kes oma kõrgeid palku ja toredat elu just esimeste arvel kinni maksavad.
Majanduslanguse positiivne külg on selles, et ometi ehk hakkame nende küsimuste peale rohkem mõtlema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar