Prantsuse sotsialistide presidendikandidaat viimastel valimistel Ségolène Royal ütles hiljuti, et töölised peavadki purustama täieliku ebaõigluse barjääre. Sellega õigustas Royal firmajuhtide pantvangistamist Prantsusmaal – taktika millega töötajad on viimasel ajal üha sagedamini hakanud oma õiguste eest seisma.
Olgugi, et taktika on ebaseaduslik, on see hakanud leidma nii rahva kui ka poliitikute poolehoidu. Ka politsei hoiab sageli sellistest draamadest viisakalt distantsi. Mis kõige huvitavam, selline taktika viib sageli järeleandmistele firmajuhtide poolt ja töötajad tõepoolest saavutavad sellega edu.
Täiesti uskumatu, kuidas maailm on muutumas. Senimaani on (vähemalt Euroopa kontekstis) inimestele õpetatud väärtusi, et tuleb olla alandlik, küll riik seisab ebaõigluse vastu, küll kohus otsustab ja politsei sekkub. Prantsusmaa näitel hakkab üha rohkem tunduma, et ka Euroopa hakkab jõudma sinnamaale, kus igaüks peab üha rohkem ise oma huvide maksmapanemise eest seisma hakkama. Ootamine ja kellegi abile (olgu kasvõi riigi abile) lootmine ei vii sageli mitte kuhugi.
Eriti hea näide on ju tänane Eesti. Tänane Delfi toob ära info, et nädalaga lisandus 2015 uut töötut ja kokku on 9. aprilli seisuga Eestis registreeritud töötuid 57 200. See on väga suur hulk inimesi. Kas riik teeb midagi? Kas me isegi arutame seda? Üks veeruudis kusagil... 2015 uut ja 57 200 koguarvus töötut ei vaja vist midagi enamat?
Mis üle jääb. Kas hakata Prantsusmaa eeskujul töötajaid üles kutsuma ise oma õiguste eest seisma? Arvestades seda, et kui jätkub Eesti majanduse selline allakäik, siis ei ole ka riigiametite töötajad kaitstud – samuti ka politsei töökohad. Seega, võiks ka politsei Prantsuse kolleegide eeskujul pigem töötajate püüdlusi toetada, kui neid maha suruma minna.
Olgugi, et taktika on ebaseaduslik, on see hakanud leidma nii rahva kui ka poliitikute poolehoidu. Ka politsei hoiab sageli sellistest draamadest viisakalt distantsi. Mis kõige huvitavam, selline taktika viib sageli järeleandmistele firmajuhtide poolt ja töötajad tõepoolest saavutavad sellega edu.
Täiesti uskumatu, kuidas maailm on muutumas. Senimaani on (vähemalt Euroopa kontekstis) inimestele õpetatud väärtusi, et tuleb olla alandlik, küll riik seisab ebaõigluse vastu, küll kohus otsustab ja politsei sekkub. Prantsusmaa näitel hakkab üha rohkem tunduma, et ka Euroopa hakkab jõudma sinnamaale, kus igaüks peab üha rohkem ise oma huvide maksmapanemise eest seisma hakkama. Ootamine ja kellegi abile (olgu kasvõi riigi abile) lootmine ei vii sageli mitte kuhugi.
Eriti hea näide on ju tänane Eesti. Tänane Delfi toob ära info, et nädalaga lisandus 2015 uut töötut ja kokku on 9. aprilli seisuga Eestis registreeritud töötuid 57 200. See on väga suur hulk inimesi. Kas riik teeb midagi? Kas me isegi arutame seda? Üks veeruudis kusagil... 2015 uut ja 57 200 koguarvus töötut ei vaja vist midagi enamat?
Mis üle jääb. Kas hakata Prantsusmaa eeskujul töötajaid üles kutsuma ise oma õiguste eest seisma? Arvestades seda, et kui jätkub Eesti majanduse selline allakäik, siis ei ole ka riigiametite töötajad kaitstud – samuti ka politsei töökohad. Seega, võiks ka politsei Prantsuse kolleegide eeskujul pigem töötajate püüdlusi toetada, kui neid maha suruma minna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar