12. veebruaril 2009.a. kirjutasin oma blogis sellest, mis võib tabada Eesti turismisektorit, kui meie majanduspoliitika kujundajad selles valdkonnas mõistusega ei tegutse ja meie turismisektorit toetavaid majandusotsuseid ei langeta. Selles blogikandes tõin ära oma 27. novembri 2008.a. Maalehes ilmunud artikli, milles selgitasin põhjalikult majutusteenuste käibemaksumäära tõstmise kahjulikke mõjusid meie hotellindusele.
Valitsus loomulikult ei hoolinud ei minu sõnavõttudest sellel teemal ega ka paljude teiste nõuannetest, kes probleemile samal või analoogilisel viisil tähelepanu osutasid. Parempoolsed läksid omasoodu hotellide kägistamise teed edasi.
Nüüd on tulemus käes. Tänane Postimees kirjutab pikalt sellest, kuidas Tallinna hotellitubade aknad on pimedaks jäänud. Täituvust ei ole. Hotellid on olukorra parandamiseks läinud katastroofilise hindade langetamise teed – pakutakse hindu, millega ei suudeta tegelikult katta hotellide kohustusi maksuameti, hankijate, töötajate ja pankade ees. Rootsi meedia kirjutavat Tallinnast juba kui odavaimate majutushindadega pealinnast. Suurem pankroti ja maksejõuetuse laine tundub olevat ainult aja küsimus.
Tänane hotellide madal hinnatase ei ole mitte ülikonkurentsivõimelisuse näitaja vaid turismiettevõtjate appikarje tänases majandusolukorras. Olukorras, mille süvenemisele ja tekkele on suurel määral kaasa aidanud meie parempoolne riik – seda nii üldise majanduspoliitikaga kui ka turismisektorit puudutavate otsustega. Kui riik oleks käitunud arukalt ja vastutustundlikult, siis oleksime võinud oma turismisektoriga olla hoopis globaalse majanduslanguse võitjate poolel – võita sellest, et ka mujal on probleemid ja pakkuda turistidele emotsionaalset puhkust majanduskriisi muredest.
Ka globaalses majanduslanguses on võitjaid ja miks ei oleks meie turismisektor võinud nende hulka kuuluda. Kui aga omad kaikaid kodaraisse loobivad, siis on muidugi raske midagi saavutada.
Selle jutu eesmärk ei ole mitte tagantjärgi targutada, vaid osutada tähelepanu sellele, et arulagedad otsused ka tagelikult tagasilööke toovad. Meie tänases riigivalitsemises ei tundu inimesed põhjuste ja tagajärgede seostest üldse aru saavat. Oleks aeg tulla poliitilisele ärkvelolekule ja kasvatada endas elementaarset vastutustunnet oma otsuste osas.
Valitsus loomulikult ei hoolinud ei minu sõnavõttudest sellel teemal ega ka paljude teiste nõuannetest, kes probleemile samal või analoogilisel viisil tähelepanu osutasid. Parempoolsed läksid omasoodu hotellide kägistamise teed edasi.
Nüüd on tulemus käes. Tänane Postimees kirjutab pikalt sellest, kuidas Tallinna hotellitubade aknad on pimedaks jäänud. Täituvust ei ole. Hotellid on olukorra parandamiseks läinud katastroofilise hindade langetamise teed – pakutakse hindu, millega ei suudeta tegelikult katta hotellide kohustusi maksuameti, hankijate, töötajate ja pankade ees. Rootsi meedia kirjutavat Tallinnast juba kui odavaimate majutushindadega pealinnast. Suurem pankroti ja maksejõuetuse laine tundub olevat ainult aja küsimus.
Tänane hotellide madal hinnatase ei ole mitte ülikonkurentsivõimelisuse näitaja vaid turismiettevõtjate appikarje tänases majandusolukorras. Olukorras, mille süvenemisele ja tekkele on suurel määral kaasa aidanud meie parempoolne riik – seda nii üldise majanduspoliitikaga kui ka turismisektorit puudutavate otsustega. Kui riik oleks käitunud arukalt ja vastutustundlikult, siis oleksime võinud oma turismisektoriga olla hoopis globaalse majanduslanguse võitjate poolel – võita sellest, et ka mujal on probleemid ja pakkuda turistidele emotsionaalset puhkust majanduskriisi muredest.
Ka globaalses majanduslanguses on võitjaid ja miks ei oleks meie turismisektor võinud nende hulka kuuluda. Kui aga omad kaikaid kodaraisse loobivad, siis on muidugi raske midagi saavutada.
Selle jutu eesmärk ei ole mitte tagantjärgi targutada, vaid osutada tähelepanu sellele, et arulagedad otsused ka tagelikult tagasilööke toovad. Meie tänases riigivalitsemises ei tundu inimesed põhjuste ja tagajärgede seostest üldse aru saavat. Oleks aeg tulla poliitilisele ärkvelolekule ja kasvatada endas elementaarset vastutustunnet oma otsuste osas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar